Mul on ühes aines suuline eksam. Seekord esimese vastaja puhul läks nii, et selgitasin, mis tal läks hästi ja mis puudu jäi ning küsisin, mis ta arvab, mitu punkti see kokku teeb. Ja läks täppi. Täpselt sellise punktisumma kavatsesingi panna. Mulle hakkas see mõte meeldima, et üliõpilased ise oma hinde mu kommentaaride põhjal tuletaks. Vastamise ajal esitasin ka suunavaid küsimusi kui vaja oli. Mõnel puhul ka vihjeid, kui tudeng jännis oli ja mingist kännust kuidagi üle ei saanud. Arusaadav, et seda kõike sai hindamisel arvestada. Ilmselt see ongi suulise eksami üks eeliseid, et saab kaasa aidata. Päris nulli kirja ei saa.
Ma ütleks, et see on õppeprotsessi osa. Pealegi, pärast eksamit ei saa vist sellist tunnet jääda, et tegelikult väärisin enamat. Ma oletan.
Kasutasin seda hindamise võtet peaaegu kõigi puhul. Peaaegu kõik pakkusid pärast mu kommentaare üsna täpselt. Paar inimest pakkusid veidi rohkem ja põhjendasid, et alati tuleb kõigepealt rohkem küsida, et jääks kauplemisruumi :) Paar inimest pakkusid veidi vähem. Küsisin põhjendust ja need konkreetsed inimesed arvasid, et neil oli raskusi eneseväljendamisega. Tegelikult ei olnud.
Alles pärast eksamit taipasin, et ma polnud sama võtet kasutanud puhkudel kui eksam ebaõnnestus. Kommenteerisin vastust ja selgitasin, mis puudu jäi ja mis täppi läks, aga hinnet ei küsinud. Ei teagi, miks. Äkki sellepärast, et isegi kui mõistad, et seekord ei õnnestunud, on kole raske öelda, et jajah, pange negatiivne hinne. Kui saaks aega tagasi keerata, teeksin uuesti samamoodi.
Ma pean hästi oluliseks, et õppijad mõistaks, mida ja milleks me teeme. Et nad mõistaks, miks me mingi teema läbimisel kasutame grupitöid, mingi teema puhul käime õues õppimas jne. Ma usun, et selline teadlik õppimine on kestvama tulemusega ning lisaks selles aines saadud teadmistele arenevad ka õpioskused, mida saab kasutada ka siis kui võib-olla aines õpitu juba unustatud. Lisaks ma arvan, et selline lähenemine on tarkadele inimestele kohane. Me ei õpeta siin mingeid juhmardeid, kes peaks asju pähe tuupima ja siis käsu järgi kõike tegema. Kõrgharidus võiks tähendada mõtlevat inimest, kes suudab oma tegevust mõtestada. Ja selline hindamine, mille peale kogemata sattusin, sobib siia konteksti suurepäraselt.
