Reede õhtul raamatukogus

Tänaseks grupijuhendamiseks plaanisin teadusinfootsingu. Iga kord kui teemat valin, mõtlen, kas see on vajalik igas töö etapis. Selge, et mingis etapis on mingi asi sobivam kui teises, aga päris mõttetu ei tohiks valitud teema kellegi jaoks olla. Küll aga ütlen etteruttavalt, et seekord oli rohkem tavalise praktikumi moodi ja omavahelist suhtlemist, mis on grupijuhendamisele olemuslik, oli minimaalselt.

Jätkuvalt saadan enne kohtumisi kutseid kõigile, keda võiks grupijuhendamine puudutada. Ei mingeid piiranguid. Ei pea olema minu juhendatav. Ei pea mind üldse tundmagi. Pärast mitmeid selliseid kutseid sain täna toreda vastuse. Tudeng küsis, kas tema võib ka tulla. Ma küsisin vastu, et mis ta arvab, miks ta neid kirju saab :) Niisiis, täna oli neli tudengit, kes varemgi käinud ja kaks täiesti uut. Kolmelt erinevalt erialalt. Kohtusime raamatukogus, kus on armas atmosfäär ja paras hulk arvuteid.

Alustuseks ja soojenduseks palusin üliõpilastel taas üksteise kummipardiks kehastuda. Ma hakkan iga korraga üha tõsisemalt uskuma, et see on kasulik ka väga sageli korrates. Aga ma ei suuda seda veel ära põhjendada, miks ma nii arvan. "Pardistati" paarides. Andsin igaühele minuti. Seejärel pidid partnerid üksteisel vaid paari lausega kokku võtma, mida nad aru said. Jätkuvalt väidan, et selline peegel on väga informatiivne. Nii kui partner teeb sinu jutust kokkuvõtte, mis sulle ei meeldi, tuleb oma teksti kohta järeldusi teha. Mõnikord ongi sõnad kõik õiged, aga mingid rõhuasetused viltu.

Tuletasin meelde üht head minikursust "Teadusinfo otsing internetis". Sellise pealkirjaga tuleb googles õige vaste kohe esimesena. Kursus on küll enamikul arvutiõpetuse aine raames kunagi läbitud, aga seal on jätkuvalt häid vihjeid, kus ja kuidas otsinguid teostada.

Tutvusime Tartu Ülikooli raamatukogu kodulehe kaudu andmebaasidele lähenemisega. Sisenesime EBSCOsse ja tegime prooviotsinguid. Andsin mõningaid soovitusi, kuidas otsingut kitsendada ja kuidas erinevate otsingufraaside kombineerimisega erinevaid tulemusi saada. Minu soovitus on selline, et erineva olemusega tegevusi mitte segada. Kui tegeleda otsinguga, siis piirdudagi otsinguga ja mitte hakata vahepeal lugema. Nii kaob järg käest ja mingil hetkel ei mäleta, kuhu see otsing pooleli jäi. Lugema hakates tekivad uued mõtted ja otsing jääb lõpuni sooritamata. Uued mõtted, mis lugedes tekivad, on muidugi head, aga need väärivad täit tähelepanu. Otsingu tulemusi võiks esmalt sirvida täitsa pinnapealselt, vaadates kasvõi ainult pealkirju. Võib ka abstractile pilgu heita, kui kindel pole. Kõik enam-vähem sobivad artiklid salvestada. Sellise otsinguga võiks tegeleda järjest nii kaua kuni mõistus selge. Näiteks tund-poolteist. Siis teha paus, sirutada selga ja hingata värsket õhku ja alles siis hakata neid lähemalt uurima. Aga põhjaliku lugemiseni siin veel ei jõua. Räägin üpris diagonaalis lugemisest, järgisest sorteerimisringist.

Siinkohal soovitan pidada lugemispäevikut. Kui pealkiri oli huvipakkuv, siis see tuleks lugemispäevikusse lisada. Juurde kommentaar, kas sellest artiklist on midagi võtta. Kui ei, siis lausega põhjendada. Kui sellest artiklist võib midagi asjalikku saada, siis tasub ka selle kohta esmamulje kirja panna. Siis on hiljem lihtsam lugeda kui juba tead, mida oodata. Miks soovitan kirja panna ka artiklid, mis ei sobi? Mingil hetkel kui oled läbi lapanud 47 artiklit, enam ei mäleta, mida oled lugenud ja mida mitte. Kui see artikkel otsinguga välja tuli, on suur tõenäosus, et võib ka hiljem korduvalt otsinguga välja tulla. Oleks ikka äärmiselt tüütu kui teist lehekülge lugedes deja vu tekib ja siis kohale jõuab, et oled juba ükskord selle artikli sobimatuks tunnistanud.

Artiklite diagonaalis lugemise etapis tasub kindlasti tähelepanu pöörata kirjanduse loetelule. Kui läheb hästi, leiab sealt täpselt sobivaid allikaid. Hea tulemus on ka siis kui sobivat allikat ei leia, aga õpid mingi teise sõnastuse oma uurimisteema kohta. Seda saab siis ka ise otsingus kasutada. Mul on seda palju kordi juhtunud.

Ja alles siis võiks hakata lugema kõigist filtritest läbinud artikleid. Ja seejuures jätkuvalt lugemispäevikut täiendama.

Ausalt öeldes tahaks ma nii ise õppida kui oma tudengitele õpetada lugemisstrateegiaid. Tean, et selline asi on võimalik, aga pole veel selgeks saanud/teinud.

Jäin mõtlema, kas üliõpilased oskavad just neile sobivaid otsingusõnu ja -fraase sõnastada. Üle õla nende tegevust jälgides tekkis see mõte, aga kontrollida ei saanud.

Arvan, et järgmine kord võiks vähemalt üheks teemaks olla lõigi ülesehitus ja lõikude omavaheline sidumine. Mõtlen veel, kuidas seda teha. Hakkasin veel nuputama, kuidas võiks grupijuhendamise käigus analüüsioskust arendada. Kui kellelgi on ideid, jagagu.


Lõpetuseks kopeerin tulevase kirjutamislaagri ajakava neile, kes ei saa ainele registreeruda.

17.03.2017			seminar			10.00-11.00 Ülevaade kursusest. Töö kavandamine. Miniloeng "Kirjutamine kui protsess" 11.00-12.00 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) 12.00-13.00 Lõuna 13.00-14.00 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) 14.00-14.30 Miniloeng "Uurimistöö struktureerimine" 14.30-17.00 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) .
18.03.2017			seminar			10.00-10.30 Miniloeng "Kuidas tõhusalt kirjutada?" 10.30-12.00 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) 12.00-13.00 Lõuna 13.00-14.00 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) 14.00-14.30 Miniloeng "Kuidas korrektselt tsiteerida ja refereerida?" 14.30-17.00 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) .
19.03.2017			seminar			10.00-10.30 Miniloeng "Allikmaterjalide otsimine" 10.30-12.00 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) 12.00-13.00 Lõuna 13.00-14.00 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) 14.00-14.30 Miniloeng "Viitehaldusprogrammide kasulikkus" 14.30-16.30 Iseseisev töö (kirjutamistoe ruum avatud) 16.45-17.00 Seminari lõpetamine