Enesetunne, sportlik sooritus ja hea kehakaal on naljakad asjad. Nad võivad, aga ei tarvitse käia käsikäes. Minu otsingud algasid sügisel kui sain üheselt aru, et "liiguta rohkem ja söö vähem" minu puhul ei toimi. Kirjutasin sellest siin. Intermittent fasting ehk perioodiline paastumine on kindlalt minu elu uus rütm ja ma ei näe ainsatki põhjust seda muuta. See annab mulle teatud kergusetunde ja on peatanud lihasmassi vähenemise. Ketotoitumisega olen katsetanud alates veebruarist ja teatud tähelepanekud olen kirja pannud fotoalbumisse koos piltidega toitudest.
Lühidalt keto põhimõttest. Keha kasutab kütuseks seda, mis on kergemini kättesaadav ehk süsivesikuid. Ja isegi kui kannad kaasas teistsugust kütust ehk rasva, siis keha ei oska seda kasutada. Pole ju kunagi vaja olnud. Keto või lchf (low carb high fat)* olemus seisneb selles, et süsivesikud viiakse miinimumi ja õpetatakse keha ka oma rasva kütusena kasutama. Valgu hulk jääb tavaliseks, lisaks süüakse rasva nii palju, et täiskõhutunne tekiks. Süsivesikuid peaks sööma 5-10% kaloraažist ja kokkuvõttes päevane kaloraaž ei ole teema, st süüa tuleb nii palju kui keha vajab.
Võtakski nüüd sellest viimasest mõttest kinni ja hädaldaks, et minu keha vajab vähem, aga tahab rohkem. Kuigi paljud targad allikad lubavad, et ketotoitumisega igasugused isud tasapisi vähenevad ja keha õpib ise aru saama kui palju tal toitu vaja, siis minul see õnnestunud pole. Mulle väga meeldib süüa! Ma läksin ilusti üle ketotoitumisele, aga sõin kõike ikka liiga palju. Ja see pole muutunud.
Algul oli kõige keerulisem ära õppida, millistes muidu tervislikes toitudes liiga palju süsivesikuid on. Arvasin, et kõige raskem on hommikupudrust ja banaanist loobumine. Hommukipudrule leidsin kiiresti alternatiivi ja ei pidanud täielikult ära jätma. Banaan jäi põhitoidust tõesti välja. Õppisin palju uusi toite tegema ja avastasin uusi tooraineid. Söömine on jätkuvalt hea ja maitsev, päris kindlasti ka toitev.
Trennis hakkasin märkama erinevust juba paari esimese nädala jooksul. Nagu targad allikad hoiatasid, hakkasin tõesti rohkem higistama ja alguses see higi haises rohkem. Hiljem hais vähenes või ma lihtsalt ise harjusin ära. Kohanemise perioodil oli kordi kui intensiivsem trenn kohe üldse ei õnnestunud. Hakkasin üha sagedamini treenima enne hommikusööki kui kehal oli hea kerge olla. Oma keha rasvast sai energiat ja polnud üldse vaevaline. Kahjuks ei vaja keha treeninguteks nii palju energiat, et keharasv oluliselt väheneks. See on olnud suurim pettumus. Üks gramm rasva annab palju rohkem energiat kui üks gramm süsivesikuid.
Tänaseks olen söömata ja ainult veega jooksnud pikke rahulikke jookse, pikima kestus oli vist 3,5 tundi. Hiljutises laagris tõdesin, et ka intensiivsemaid trenne saan teha tühja kõhuga. Võin öelda, et see on lausa mu eelistus, mitte sundus. Kerguse tunne on määrav. Millestki ilma ei jää. Kõige vahvam asi, mida joostes märkan, et naeratan palju.
Tänu ketotoitumisele ja perioodilisele paastumisele on päeva jooksul energiatase ühtlasem kui varem. Mingit pärastlõunast loidust pole. Magan paremini. Enesetunne on parem. Kõht on täis.
Sportlik sooritus on eraldi põnev teema. Valmistudes Kokkola 24 tunni jooksuks järgisin Zach Bitteri kogemust ja eeskuju. See sisaldab nn strateegilist süsivesikute kasutamist. Oluline on ajastus.
Hiljem, pärast Kokkolat olen leidnud, et aegajalt süsivesikutest joobuda on sama mõnus kui mõnikord alkoholist joobuda. Näen siin palju sarnasusi. Järgmisel päeval on mõlemal puhul raske, aga see läheb üle. Sellist lähenemist võib nimetada tsükliliseks ketoks. Tunnen, et aegajalt süsivesikutega liialdamine ja enese täisõgimine on mulle vaimselt meeldiv. Kui ütlen "aegajalt", siis pean silmas seda, et pidevalt toitun ketopõhimõtete järgi ja siis näiteks kord kuus ühel toidukorral söön mõõdutundetult süsivesikuid. See ei ole vajalik, aga mulle meeldib. Tagasi ketosse naasemine pole raske.
Jah... kõik algas soovist rasvaprotsenti ja kaalu vähendada, aga praeguse seisuga olen hoopis juurde võtnud. Täpselt ei oska tuvastada, mis hetkel kaal lisanduma hakkas. Pärast Kokkolat. Kindlasti on põhjuseks toidu kogus, mitte koostis. Suhtun sellesse üsna / peaaegu pragmaatiliselt ja rahulikult. Katsetused jätkuvad. Jätkuvalt pean oluliseks, et ei pea nälgima ja et toidud oleks võimalikult kvaliteetsed.
* Ketogeenne dieet ja low carb high fat dieet on suures osas sarnased. Erinevus seisneb selles, et ketogeense dieedi süsivesikute hulk on väiksem ja keha hakkab ketokehi tootma. Need omakorda on kasulikud sajal erineval põhjusel. Hetkel pole see vahetegemine minu jaoks aktuaalne, mistõttu detailsemalt ei selgita. Mina järgin suurema osa ajast ketogeenset dieeti ja lisan strateegiliselt ning tsükliliselt süsivesikuid.
Tuli tuttav. Olen alustanud keto eluviisi 8 kuud tagasi. Olen läinud sellesse samm-sammult, tähelepanelikult ennast katsetades. Nüüd juba 5 kuud hoian iga ööpäev IF e vahenduvat paastumist algul oli 16/8, viimasel kuul 18/6 (kahe toidukorraga). Liigun OMAD-I e one meal a day suunas, seda soovitatakse vanematele inimestele. Ma olen päris eakas. Juba alguses leidsin endale internetis kompetentsed juhendajad, rahvusvaheline kogukond,nad annavad infot nii avalikult kui ka personaalselt mulle. Olen rahul, tean päris palju, täiendan veel aina rohkem. Oma kogemusest ja eriti heast infost pean päevikut.
VastaKustutaÜldiselt söön r-v-s 75-18-7, mõnikord on LCHF, aga harva. Uskumatu endalegi väga meeldib hea rasv, rammus puljong jms. Aga enne olin üle 10 a taimetoidul ja ka pool aastat vaid taimetoortoidul. Enesetunne on hea, päevast und ei taha, öösel magan super.
Kuid püüdlen korrektsema minu tsirkaadirütmi päevakava poole, siis ei hakka õhtune kortisool isu tekitama, uurin asja edasi teadusuuringute ja juhendajate kaudu. Nüüd olen nn rasvanautija palju-palju rohkem kui magusanautija. Põnev.