Tulevikutöö aine intervjuud

Sain sel aastal uue aine nimega Tulevikutöö ja ettevõtlikkus. Loomulikult tahtsin disainida aine selliselt, et vorm toetaks sisu. Selleks, et õppida saaks igal pool ja igast asendist, tegin audiod. Seekord mitte monoloogi ja loengu vormis nagu mõnel varasemal korral vaid rohkem nagu podcastid ja intervjuud, mida mulle endale meeldib kõndides või autosõidu ajal kuulata.

Iga intervjuu on minu jaoks eriline. Saamisloodki on erilised. Ma ei solvu kui neid lugusid ei loe ja otsekohe intervjuusid kuulama asute. Need on seda väärt.

Johannaga on selline lugu. Saamatu doktorandina olen igal aastal osalenud meie eriala koosviibimisel Laulasmaal ja sealt alati innustust saanud, et ikka edasi kirjutada. Ööbima pandi mind minu jaoks võõra inimesega, kelle nime ma guugeldasin. Sain teada, et minu toanaaber on vastutav Eesti tööturu stsenaariumide valmimise eest. Muidugi oli esimene mõte, et pean teda intervjueerima. Laulasmaal leppisime põhimõtteliselt kokku ja ükskord hiljem käisin teda Tallinnas intervjueerimas.
Intervjuu stsenaariumide teemal.

Mairest polnud ma ise midagi kuulnud. Postitasin Facebooki grupis Uue töötamise maailm küsimuse soovituste saamiseks, keda ja mis teemadel võiksin intervjueerida. Sain mitu harivat vastust ja üks soovitus oli rääkida Mairega nö maaelust. On asjakohane ja oluline, et tegemist on ka ettevõtluse teema avamisega veidi teise nurga alt kui harjumuspärane. Guugeldasin nime ja sain aru, et see on just kõige õigem inimene.
Intervjuu tuleviku maaelu ja ettevõtlusega alustamise teemal. 

Ivani kui intervueeritava peale tulin juhuslikult kui ta kunagi muuseas mainis, kuidas nende tiim Narva kultuuripealinnaks saamise taotlust koostas. Ei mäletagi, mis tookord peateemaks oli. Ivan pole põhikohaga mingi kaugtöö ekspert, selles asja võlu ongi. Tuleb tunnistada, et jutt läks vahepeal põhiteemast ka kõrvale, aga aine mõttes ei läinud see teemast mööda vaid toetab ka üldist sõnumit.
Intervjuu virtuaalsest meeskonnast ja koostööst.

Emanuele tegi Facebookis postituse sellest, kuidas robotid võtavad inimeste töö ära. Arvestades Emanuele eriala ja tööd, mida ta praegu Tartu Ülikoolis teeb, tundus ta kõige õigem inimene olevat, kellega sellisel teemal rääkida. Ma ei saa midagi parata, aga kohe meenus ka laul üksikust ratsanikust, kus kurdetakse, et masinad teevad inimese eest töö ära. Ei ole just väga värske laul. Paistab olevat igavene teema. Tegelikult sai vestluse keskseks teemaks inimeste ja robotite omavaheline tööjaotus ja suhted.
Intervjuu robotitest.

Kristi tegi oma lõputöö z-põlvkonnast, on tihedalt seotud ettevõtliku kooliga ja on õpetaja. Rääkisimegi suures osas sellest, kuidas kool ettevõtlikkust saab toetada, kuidas õppimne on äge ja kuidas tulevikku huviga oodata, mitte karta.
Intervjuu koolist ja õppimisest.

Aave tegi suve lõpus teistele õppejõududele koolituse, kus üheks keskseks teemaks oli õppimise ja õpetamise motivatsioon. Palju näiteid seoses spordiga ja üleüldse palju põnevaid mõttekäike. Intervjuu tegimegi enesejuhitud või enesereguleeritud või ennastjuhtivast õppimisest. Minu jaoks on kõik need mõisted liiga sarnased, et suudaksin ära õppida, mis see "õige" on. Kuidas õppida õppima, võiks samuti pealkiri olla.
Intervjuu õppima õppimisest.

Rauli kohta lugesin suvel, et ta peab loengut metsaülikoolis ja räägib üldpädevustest tulevikutöö kontekstis. Siis selgus, et sel teemal on ta ka RiTo-s kirjutanud. Minule on üldpädevuste arendamine ülikoolis ja ainete käigus väga meelepärane teema. Mõeldud-tehtud. T vs kamm? Ahah?
Intervjuu üldpädevustest. 

Merikesega on lihtne. Ma lausa mäletan seda korda kui ta nn vanas õppekomisjonis liikumislaborist esmakordselt rääkis. Minu fänlus algas just sellel hetkel ega pole raugenud. Selles intervjuus on teemaks kehaline kirjaoskus ja selle olulisus just tuleviku võtmes. Mida rohkem teevad füüsilist ja rutiinset tööd meie eest masinad, seda rohkem peame teadvustama liikumist. Sest muidu elame võib-olla kauem, aga mitte kuigi tervelt ja mõnusalt.
Intervjuu kehalisest kirjaoskusest.

Kaur oli üks nendest, kes FB-s mu üleskutsele reageeris. Lisaks muule jutule pani kõrvu kikitama väljend intrapersonaalsed oskused. Nagu mu üliõpilastel omavahelise suhtlemisega vähe probleeme oleks :) Nüüd vaja veel iseendaga läbi saada. Teine ilus väljend, mille Kaurilt õppisin, on vamne vorm. Füüsilisest vormist teame kõik, aga vaimne vorm on nagu mingi asi, millega salaja tuleb tegeleda.
Intervjuu vaimsest vormist.

Head kuulamist ja nautimist! Kui mahti saate, andke ka tagasisidet.