Kahe päeva jooksul jagati kogemusi, kuidas sotsiaalteadusi kõrgkoolides õpetada. Räägiti aktiivõppest, hindamisest, mängudest-simulatsioonidest, lõputööde ühisjuhendamisest.
Huvitavat oli palju, aga kõige tõenäolisemalt rakendan enda töös järgmisi asju. Aktiivõppe grupis tegime läbi ühe rühmaarutelude vormi. Misiganes selle nimi on, aga algul arutati ühes rühmas ja siis kõik pidid rühma vahetama ning eelmise rühma eest rääkima. Seda nimetati jig saw-ks. Mõte oli selles, et ilma käskimise ja kamandamiseta kuulati ja osaleti arutelus aktiivsemalt ning tähelepanelikumalt. Igaühest sai järgmises grupis oma teema ekspert. Lisaks hoiatati grupitööde eel, et kogu arutelu põhjal tuleb hiljem esitada kirjalik töö. Selgus, et osades ülikoolides pole tavaks grupitööde põhjal hindeid panna. Mõnes lausa keelatud. Igatahes selle võtte tundsin ära küll. Olen ka ise nii teinud. See on hea präänik neile, kes kohal käinud ja arutelus osalenud. Mina puudumise eest ei karista. Küll aga on iseseisvalt tunduvalt raskem ja ajakulukam õppida kui koos ja erinevaid aktiivseid võtteid kasutades.
Aktiivõppe grupist panin "kõrva taha" mõned lingid, mida hiljem lähemalt uurida:
http://activelearningps.com
http://teaching.eurea.sk
https://sites.google.com/site/psatlg/
https://sites.google.com/site/bisaltwg/
Üks paljudest omataolistest (eks ma püüan kunagi mõista, mis vahet neil on) https://www.polleverywhere.com. Võrdluseks see https://www.govote.at. Üks omapärane mõte oli, et üliõpilased võiks üksteise suulisi ettekandeid "polliga" hinnata.
http://www.nea.org/assets/docs/A-Guide-to-Four-Cs.pdf
Erilist äratundmisrõõmu valmistas kui aktiivõppe jutlustaja Ian Manners rääkis üliõpilaste tagasisidest kursusele. Et muidu kõik hästi ja üliõpilased rohkem rahul kui klassikalise õpetamise puhul, aga oli ka neid, kes panid pahaks õppejõu "passiivset" rolli. Aaaaaa! ma olen ka sellist tagasisidet saanud kui tegin enda arvates väga põhjaliku ja korraliku veebitoe :) Igatahes inspiratsiooniks: “She Didn’t Teach. We Had to Learn it Ourselves.”
Veel linke:
https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/skills-jobs
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=en
Veel tahan proovida ühisjuhendamist. Seda saab teha mitut moodi, aga selline grupiga oma edusammude jagamine ja üksteisele tagasiside andmine, nagu mul mõttes, on kindlasti teistsugune kui individuaaljuhendamine. Tean, mu kolleegid on seda praktiseerinud ja seni olen ise olnud skeptiline, aga seekord on tunne õige. Küll aga tuleb siin hästi läbi kaaluda, kuidas üliõpilased üksteisele tagasisidet annavad ja kuidas tagasisidet ka vastu võtavad. Siin on hästi oluline jätkuvalt rõhutada, kes on autor. Et kõik muu on vaid teiste inimeste arvamused. Teaduses ei ole mustvalget tõde ja vale. Üks jagatud mõte oli nö lõputöö kirjutamise päeviku pidamine. Mõnele võib sobida. Mulle kui juhendajale võib see anda infot selle kohta, kuidas üliõpilane töötab ja kuidas mõtleb. Selle mõistmine võib aidata suunatumalt juhendada. Näis.
Juhendamise teemal oli põnev tõdemus, et 10 tundi ühe üliõpilastöö juhendamiseks on üsna levinud. Meilgi on see nii. Ühisjuhendamist jutlustav inimene oli teinud oma kokkuvõtte ajakulust - 27 üliõpilase juhendamiseks sellisel moel (kuni lõpetamiseni, mitte lugedes edasilükkajaid) kulus 56 tundi.
Ühes osas räägiti policy briefi kirjutamisest kui hindamisvahendist. Tühja sest briefist, aga siin sain palju mõtteid hindamise kohta. Me ju kõik teame, kuidas hindamine peab olema kooskõlas (aligned) õpiväljunditega. Siin tutvustatigi võtet, kus võetakse ette vastava töö hindamiskriteeriumid ja kommenteeriti igaüht neist. Näiteks, et see kriteerium pole sul küll eriti veenvalt täidetud, peaksid endas arendama seda ja toda. Või samamoodi ka kiidusõnad. Panen siia allapoole kaks pilti näidisega. Hakkasin mõtet veel edasi arendama - mis oleks kui laseks üliõpilastel endil selline hindamine ära teha? Just enesehinnang iga konkreetse kriteeriumi täitmise kohta. Võiks vabalt olla ülesande osa. Kaalun.
Hindamise teema juures läks ka aruteluks, kuivõrd on oluline anda tagasisidet ka kirjutamisoskusele, vormistamisele ja keeleoskusele. Oioi kui tuttav teema. Keele osas oldi üldjoontes ühte meelt. Vahet pole, kas oled külalisüliõpilane või õpid emakeeles. Kui diplomile on kirjutatud, et oled saanud kõrghariduse inglise keeles, siis ei tohi inglise keeles kirjutamise oskusele hinnaalandusi teha. Siin veel meenutati kuidas keegi on nurisenud ja öelnud, et ta on nii palju vaeva näinud. Kolleegid ütlesid tabavalt, et "vaeva nägema" pole hindamiskriteeriumides kirjas. Ai kui tabav ja ai kui tuttav teema. Üks asi oli hindamise juures veel mõtlemapanev ning mitte-mustvalge. Osades ülikoolides toimub hindamine anonüümselt. Arutati selle miinuseid.
Hindamise juures mainiti, et mida uuem (üliõpilaste jaoks) meetod, seda põhjalikum ja toetavam peab olema tagasiside. Uus meetod tekitab paratamatult ärevust. Lõbus ühine tõdemus oli, et kuigi deklareeritakse valikuvabaduste vajalikkust, siis enamus üliõpilased ei taha valikuid vaid eelistavad selgepiirilist ja konkreetset ülesandepüstitust.
Lõpetuseks üks vahepala Ian Mannersilt, kes rääkis ühes Rootsi ülikoolis õpetamisest. Nimelt kui ta kasutas tavapäraseid võtteid, võis kindel olla, et rootslased saavad head tulemused, mitterootslastest eurooplased saavad keskpärased või kehvad hinded ja aafriklased kukuvad kolinal läbi. Ta mainis seda kogemust kahe päeva jooksul kaks korda. Tema põhjus selle mainimiseks oli see kuidas aktiivõppega said tugevad tugevamaks, ent ka nõrgemad arenesid märgatavalt. Mind aga jäi kummitama, miks see hinnete saamine tema arvates nii raudpoltkindel oli. Selgus, et rootslastel on harjumuseks koos õppida, ise õpigruppe moodustada ja üksteist niimoodi toetada. Ülejäänud eurooplaste kohta väitis ta, et neil pole sellist koosõppimise harjumust ja kombinatsioonis võõras keskkonnas õppimise pingega tagab see kehvama tulemuse. Aafriklaste puhul olevat tema arvates asi eriti karm, osadel polegi efektiivseid õppimisharjumusi ja enamus neist töötavad ülikooli kõrvalt, seega pole ka kuigi palju aega õppimiseks. Ei hakka selle üksikjuhtumi põhjal mingeid järeldusi tegema, aga põnev kogemus ja mõttekäik sellegipoolest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar