jooksmise õppimine

üle 15 aasta hakkasin vaikselt jooksmisega tegelema ca aasta tagasi. tõesti hästi vaikselt. põlvevalu ei kadunud kohe ära, aga harjutasin siis pehmemat tehnikat. et ei hüpleks nagu mägikits ja ei maanduks nagu elevant. muidugi tekkis mingil hetkel hasart ja jooksmist ei katkestanud ma ka talvel. osalesin Trismile klubi korraldatud "pekist priiks" maratonil detsembris (5 min kõnd + 5 min jooks).
kevadepoole sain aru, et suudan üsna kaua joosta, aga mitte kuigi kiiresti. testisin oma võimeid Viivikonna elamusjooksul ja veendusin, et olen jah aeglane. mind see üllatas, sest loen hoolega igasuguseid õpikuid ja spordiajakirju, lootsin, et sellest on kasu. igatahes kui Roman Fosti Narvas ükskord trenni tegi, läksin ka. see oli väga tõsine laks. sain aru kui palju asju ma valesti teen ja mida kõike ma ei tee. järgmised kaks päeva olid jalad täiesti kontrollimatud. kuidas? kuidas suutis üks trennike mu keha üllatada? ometigi olen ju pidev jõusaalitreenija, peaks nagu lihased olemas olema! nädal hiljem olin jooksulaagris Tehvandil. parandasin jooksutehnikat, treener Margus näitas video pealt ette, tegi puust ja punaseks, mida ma valesti teen ja kuidas õigem oleks. pealegi ta põhjendas igat harjutust, et millele see hea on. Fosti seda ei teinud. Marguse õpetamisstiil oli mulle väga sümpaatne. õppisin palju jooksu kohta, ent ka seda, et tugeva füüsilise koormuse kõrvalt on võimalik kõik oma tööasjad unustada. nagu restart.
mu blogi on natuke multi-kulti hõnguline. lihtsalt tähelepanek, ei mingeid järeldusi: Fosti trenni ajal narvakad lobisesid vahetpidamata. nagu - vahetpidamata! Fosti selgitab midagi - tüübid lobisevad omavahel. mulle oli see häiriv, sest mina tahtsin kuulata ja ma tegelikult ei kuulnudki kõike. Tehvandil Jooksupartneri trennides muidugi ka räägiti omavahel, aga mitte siis kui treener midagi selgitas ja mitte siis kui oli vaja oma sooritust tähelepanelikult jälgida. räägiti kergel sörgil või puhkepauside ajal, aga ka siis ca 30 korda vähem kui Narvas. muidugi ma loodan, et mind ka edaspidi Narvas toimuvatele Fosti trennidele lubatakse ja need treenivad narvakad on vahvad ka vaatamata pidurdamatule lobisemisele. aga minule sobib see teine variant rohkem kus keskendutakse põhitegevusele ja üksteisega arvestatakse. nagu ütlesin - ainult tähelepanekud, ei mingeid järeldusi.
eile osalesin ümber Kuremäe kloostri jooksul. distants sama mis Viivikonnas, aga maastik veidi künklikum. aeg oli aga eelmisest korrast 3 minutit parem. mul pole muid põhjusi kui ikka need eelpool kirjeldatud juhendatud treeningud.

Siia lõppu ka väike kokkuvõte videos.