minu eesti keel pole nii hea...

sel semestril on juhtunud kaks korda, et eestikeelse eriala üliõpilane suulisel eksamil vabandab oma kehva vastust keeleoskusega. ma küll tean, et enamasti pole vastusel mingit pistmist keeleoskusega vaid valesti õppimisega. ikka juhtub, et õpitakse valesid asju või valesti. kellel poleks juhtunud? aga mind hämmastab just see keeleoskuse taha pugemine. need üliõpilased pole mingil juhul alatud manööverdajad ega kavalpead. mitte mingil juhul! aga kuidas on mõnele inimesele nii alateadlikult sissekodeeritud, et keeleoskusega saab oma ebaõnnestumisi välja vabandada? see on laiem nähtus kui ainult kaks üliõpilast semestris. see on nagu vastutuse suunamine endast välja, kusjuures keeleoskus on selles olukorras nagu endast sõltumatu asi. ilmselt on enese jaoks rahustavam öelda, et põrusin keeleoskuse tõttu selle asemel, et öelda, ma ei õppinud piisavalt. muidugi palusin ma mõlemal korral üliõpilasel siis vene keeles vastata. mitte sellepärast, et olen õppekeele osas järeleandlik vaid veenmaks üliõpilast ennast, et küsimus ei ole keeles. mõlemal korral oli mul paraku õigus - teadmisi polnud nõutud tasemel ka vene keeles. õnneks on olemas korduseksamid.