Backyard ultra Polska

Ära ütle, et petersell ei maitse kui pole seda proovinud! Võid küll öelda, et näiteks ei meeldi peterselli lõhn või väljanägemine. Ma olen juba mitu aastat öelnud, et mulle backyard ultra ei meeldi. Mulle ei meeldi, kui mind sellisel moel raamidesse surutakse ja reguleeritakse, millal võin puhata ja süüa. Samuti on mul närvid läbi võistluse jälgijana kui mind huvitavad jooksjad piisavalt varakult võistluskeskuses tagasi pole. Ma seda siiski kunagi ei öelnud, et mitte kunagi seda omal nahal järele ei proovi. Kui suve alguses isikliku kutse sain, olidki asjaolud sobilikud ja vaim valmis. 

Poolas toimus võistlus, kus osalejad oli peamiselt poolakad, ent natuke ka väliskülalisi. Mulle meeldis idee autosõidust võistluspaika. 

Valmistusin korralikult, aga mitte kui hooaja põhivõistluseks. Lisaks treeningutele kuulasin tähelepanelikumalt podcaste backyard teemal ning lasin kogenumatel end targemaks rääkida. Sel aastal olen veidi rohkem katsetanud toidulisanditega. Ma muidu eelistan maksimaalselt toidust kõik kätte saada, aga põhjaliku vereanalüüsi tagajärjel soovitati midagi lisaks tarbida ja ma hästi mõõdukalt olen seda teinudki. Ei midagi erilist, ikka D, B ja kalaõli (fui!). Juba ammu tarbin igapäevaselt kreatiini. Nüüd otsustasin ka võistluseks veidi maagilisi aineid tarbida ja eelnevalt pulbreid kokku segada. Võistluse ajal ju ei jõua. See labor nägi naljakas välja. Igas kotikeses on elektrolüüte, tsitrulliini, l-arginiini, kreatiini, süsivesikuid, BCAA ja vitamiine. 

Sõit oli ootuspärane. Kohapeal selgus, et väliskülalistele on ette nähtud võimas peotelk ja lamamistoolid. 

Võistluspäeva hommikul sain läbi teha oma igahommikuse rutiini kohvi ja WC-ga. Jälle pean kiitma KoheCoffee toodet. Võistlus algas kell 8 ja see osutus tagantjärgi tarkusena otsustavalt heaks minu tulemuse seisukohast. 

Võistluse 6,7 km kulgesid metsaradadel, pargiteedel, linnatänavatel. Tõusumeetreid oli vähe, juurikaid ja kive vähe. Algul tundus see täitsa ideaalne. Olin rahulik, sest olin ette valmistunud ja üllatusi ei osanud oodata. Olin valmis igasuguseks tulemuseks. Mul polnud ei liiga kõrgeid ootusi ega liigseid piiranguid oma sooritusele. Olen ju varemgi jooksnud ööpäevaga 100 miili nagu siin tiirutades kokku tuleks. Olen varem ka mitu päeva järjest liikumises olnud. Aga olen ka seda kogenud, et ebaõnnestumise võib saabuda täitsa ootamatult ja vara. 

Kõik laabus. Ringi ajal mõtlesin läbi, mis on pausi prioriteet. Kas puhkamine, söömine või WC. Joomine niikuinii, sest ilm oli palav. Fantastiline leevendus oli kausist veega. Ringilt saabudes jahutasin kohe käsi ja loputasin nägu. Vahetult enne ringile minekut kordasin. Riided olid täielik õnnestumine. Jalanõud - täielik õnnestumine. Ei vahetanud kordagi. Paar korda võtsin jalast ära, et liiva või kivikesi eemaldada. Ühel hetkel märkasin, et stardist oli kulunud 6-7 tundi. Kiireim ring oli 47 minutit ja aeglaseim 56. Mõistsin ja kogesin, et 52 minutit jätab piisavalt aega puhkamiseks (kui just magada ei taha). 

Mäletan, et umbes kaheksanda ringi ajal mõtlesin esimest korda, et kahekohalise numbrini tuleks ikka joosta. Seda enam, et midagi pole viga. Vist 12. ringi ajal ütlesin sõbrale, et mul hakkab motivatsioonipuudus kohale jõudma. Füüsiliselt polnud midagi häda, tavaline väsimus. Siis mõtlesin ühel kilomeetrisel kitsas roopas liikumise ajal, et nüüd hea meelega kõnniks. Kõndimise ajal tundsin end nii värskena ja puhkasin kenasti. Aga ma ei julgenud liiga pikalt kõndida. Siis naaseski see pahameel formaadi vastu. See kilomeetrine lõik kitsas nõgusas vaos oli kõige raskem osa rajast. Raske oli jalga normaalselt maha panna. Kas jalg jala ette nagu mannekeen või mõlemad jalad kaldpinnal?

Pealambiga mindi 14. ringile. Mul on täitsa normaalne pealamp, aga kogemust selle kasutamiseks minimaalselt. Pimedas olen pime. Kui päeval kannan prille isegi autosõidul harva, siis pimedas ilma nendeta ei saa. Ettevalmistus osutuski just selles osas puudulikuks. Võib-olla seda ei saakski paarikuise harjutamisega selgeks. Kilomeetrises nõgusas vaos ma vapralt kõndisin. Edasine rada oli laiem ja seal oli mugavam joosta. Aga kust need kivid siia said? Päevavalguses neid ei olnud! Ma koperdasin sageli. Ühel korral tegin nii kõrge õhulennu, et olin peaaegu kindel, et kukun. Napilt maandusin jalgadele, ent vandusin korralikult. Äkitselt hakkasin kuulma imelikku helitausta, mida varem polnud. Selgus, et olin kohas, kus ma varem polnud olnud. Olin ühest ärapööramise kohast mööda jooksnud. Õnneks mitte palju. Ringi lõpuosa oli lihtsam, aga olin oma ehmatused kätte saanud ja otsus kindel - lõpetan. Lasin teistel uuele ringile minna ja teatasin otsusest korraldajale. Ta tegi suured silmad ja küsis, miks. Ma ju liikusin nii hästi. Eks ma siis seletasin. 

Pesin end käepäraste vahenditega puhtamaks, sõin ja hakkasin puhkama. Öösel magasin. Järgmisel päeval hakkasin sõpra toetama. See tuli päris hästi välja. Kuidagi hea rütm tekkis. 

95 startinu hulgas saavutasin oma 14 ringiga 61. koha. Ilmselt oleksin saanud 15 ringi kui võistlus oleks alanud tund varem :) Ja 13 ringi kui see oleks alanud tund hiljem. Kui peaksin kunagi seda formaati uuesti tahtma teha, siis pean eelnevalt harjutama pealambiga pimedas jooksmist. 

Autosõit tagasi koju oli raudselt raskem kui joostud 93,884 km. Õigemini autosõit pärast jooksu. Puhkasin jooksust kolm päeva ja siis proovisin, mis tunne on. Hea tunne oli. Registreerusin staadionimaratoni 10000 meetri distantsile. Vähem kui nädal pärast Poola võistlust see toimus ja ka seal oli tunne suurepärane. Alles pärast staadionimaratoni tuli õige väsimus peale. Aga ma omal kummalisel moel naudin seda lihasvalu ja jõuetust. See valu näitab, et ma ikka pingutasin. Ja et olen välja teeninud puhkuse. 

Pärast piisavat puhkust hakkan valmistuma oktoobris toimuvaks 24 tunni jooksu MM-iks.

Kokkuvõtteks tunnistan, et see oli parim võimalik esimene kogemus. Mingit ootamatut avastusrõõmu ja armastust siiski ei tekkinud. Nüüd tean põhjalikumalt, miks see formaat mulle ei meeldi :) Heldimusega õhkan ikka kuue ja kümne ööpäeva jooksude suunas.

Fotod: Aneta Mikulska, Maciej Waldemar Gajowniczek, erakogu.