Mitu kärbest ühe hoobiga

Organisatsioonikäitumise aines oli täna teemaks organisatsiooni diagnostika. Sellist väljendit kasutab Priit Karjus oma raamatus. Rääkisime kuidas kaardistada olemasolevat olukorda - sisekeskkonda ja väliskeskkonda. Praktilise ülesande käigus saab sellises ülesandes läbi käia kõik varasemates loengutes läbitud teemad - struktuur, juhtimisstiilid, organisatsioonikultuur, organisatsioon kui avatud süsteem jne. Sisekeskkonna ja väliskeskkonna analüüsi põhjal saab koostada ülevaatliku SWOTi ja edasiste tegevuste kavandamiseks on lahe võte TOWS.

Praktilise ülesande tahtsin teha asja kohta, millest on kõigil osalejatel ettekujutus ja isiklik seos. Niisiis, arsti juurde diagnoosile ja raviplaani koostamisele läks aine Organisatsioonikäitumine ise. Arvatavasti pole kunagi ÕISi tagasiside andmiseks nii võimsalt valmistutud kui selles aines :)

Loomulikult ei kajasta paberile pandud osa kõike, mis arutelu käigus toimus. Peaaegu alati on paber vaid lipik, silt või illustratsioon. Kõige väärtuslikum osa nende paberite valmimisel on omavaheline arutelu, kus igaüks mäletab midagi, ent keegi ei mäleta kõike. Hetkel tunnen, et see ülesanne oli tõeliselt geniaalne - kasulik nii ainekursuse kordamiseks, üldpädevuste (sh õpioskuste ja koostööoskuse) arendamiseks ja loomulikult ka mulle endale aine arendamiseks. Siiski, sellised ülesanded ei tarvitse alati õnnestuda. See eeldab teatud kriitilist massi üliõpilasi, kes tunnevad end vabalt ja julgevad katsetada ning eksida. Grupis peab tekkima loomulik liider ja teised peavad olema piisavalt aktiivsed, et see sooloks ei kujuneks. Grupp peab mõistma, mida ta sellest ülesandest saab, siis tehakse ülesannet mõtestatult ega püüta kähku lihtsalt midagi paberile saada. Tänase grupiga õnnestus kõik suurepäraselt, hea seltskond oli.