Aga see pole postituse põhisisu. Täna oli plaanis lahendada kaasus suhtlemise teemal. Juhtus nii, et kaasust ei pidanud kuskilt otsima vaid elu ise pakkus suurepärase võimaluse. Aprilli lõpus ükskord Tartust Narva sõitu alustades oli kütusepaak täitsa tühi ja pidin tankima mulle võõras tanklas. Ülejärgmisel päeval auto ei käivitunud. Honda keskus leidis, et probleemiks oli ebakvaliteetne kütus. Ma kirjutasin sellest tanklale, et informeerida. Tanklast vastati ja see oli minu jaoks üpris vastakas vastus. Loomulikult ei leidnud nad, et probleem saab nende kütuses olla, sest keegi teine ju ei kaevanud. Süüdlaseks pakuti mu tavalist tanklaketti või autoteeninduse ebakompetentsust. Ma ütlesin neile kohe, et ei kavatse protsessima hakata. See kirjavahetus oli aga niivõrd ilmekas, et otsustasin selle aines Juhtimine ära kasutada. Saime läbi ja lõhki arutleda, mida tankla oma kommunikatsioonis hästi tegi ja mida mitte nii hästi. Igati sobis juhtumi analüüsiks.
Ütle nüüd, kus jookseb piir töö ja eraelu vahel. Iial ei või teada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar