Saatsin kutse lõputööde grupijuhendamisele 17-le tudengile, kelle lõputööd juhendada püüan. Arvatavasti mõni neist on juba ammu loobunud, aga minu asi on olla avatud. Kohale tuli nö kaks vana juhendatavat ja kolm uut. Alustuseks tegime seda, mida alati - üliõpilased selgitasin üksteisele, millist probleemi nad lahendavad ja siis kontrollisime, kuidas teised neist selgitustest aru said. Sellest harjutusest on õigustatult saanud traditsioon. Õpetab oma mõtteid selgelt sõnastama ja annab võimaluse teistelt üliõpilastelt heas mõttes rumalaid küsimusi kuulda. Rumalad küsimused annavad võimaluse oma tööd veidi teise pilguga vaadata.
Teine ja selle kohtumise põhiülesanne oli üpris individuaalne. Mõnes mõttes läheb see lahku minu sooviga grupijuhendamisel omavahelisel suhtlemisel tuginevaid ülesandeid teha. Põhjendasin individuaalset ülesannet endale sellega, et üliõpilased on võtnud kohtumisele tulemiseks aja, mis on eksklusiivselt lõputöö jaoks. Kui on mingi ülesanne, mis aitab lõputöö edenemisele kaasa, siis tuleb seda teha. Punkt. Isegi kui teoreetiliselt võiks seda ka kodus ja omaette teha. Miskipärast arvan, et kodus sellist ülesannet keegi ei teeks. Tahaks ikka lõputööd kirjutada, mitte mingeid mänge mängida. Vist.
Proovisime õppida mõttekaarte koostama. Peamiseks inspiratsiooniks suvine koolitus, millest ka blogis kirjutasin. Mõttekaardi olemuse tutvustamiseks võtsime teemaks hea sünnipäevapeo korraldamise. Loomulikult olin eelneval päeval toimunud sünnipäeva tugeva mõju all. Mis siin rääkida, see polunud mingi lihtne sünnipäev, see oli Katri Raik 50! Igatahes tegime vat sellise pildi ja suuliselt arutasime, kuidas erinevad mõisted või märksõnad omavahel seotud on. Sõnum - kõik peavad millegagi seotud olema. Kui ei oska seost sõnastada, siis on see mõiste liigne. Teine asi, mida võib teha, on mõistete ja märksõnade grupeerimine ja süstematiseerimine.
Järgmisena hakkasidki üliõpilased oma lõputöö mõttekaarti koostama. Siinkohal rõhutan, et post-it-id on põhjendatud. Ei ole niisama, silmailu pärast. Hea kui saab lehekesi ümber paigutada. Oma töö sellisel kujul visuaalne kujutamine võib aidata mõtteselguse saavutamisel ja oma töö tervikuna tajumisel. Ma jään praegu veidi jänni selle ülesande mõttekuse põhjendamisel, aga see, mida nägin üliõpilaste skeemides, oli julgustav. Põnev, et mõne jaoks oli raskem lipikutele mõistete kirjutamine, mõne jaoks seoste sõnastamine.
Enne laialiminekut leppisime kokku, et igaüks leiab järgneva nädala jooksul aja segamatult lõputööga tegeleda. See tuleb kalendrisse kirja panna ja kooskõlastada nendega, kes võivad pahatahtmatult segada. Usun sellesse, et kalendrisse kirjutamisaja konkreetne kirja panemine on kasulik. Siis on raskem kõrvale hiilida ja "ideaalset aega" ootama jääda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar