Grandiakadeemia 2018

Nakkus levib. Varasemad grandisaajad aitasin välja valida uue grupi. Grandiakadeemia ongi see koht, kus eri lennud kokku saavad. Uusi oma õpetamise uurijaid on nii tore tundma õppida. Selline patroneeriv tunne tuleb peale - jah, ma olin ise samamoodi segaduses ja ei suutnud välja valida, milline vapustav idee see kõige geniaalsem on.

Alustuseks sain teada maailma trendidest oma õpetamise arendamises ja uurimises. Kõigepealt olevat olnud õpetamise arendamine. Siis jõuti tõdemusele, et selleks on vaja ka õppimist arendada (taa, viide minu blogi nimele!). Ja siis tuli õppijate kaasamine õpetamise arendamisse.

Mõtlema pani üks mõttekäik töökäskude selgusest-täpsusest-hägususest. Teatud määral segased töökäsud arendavad loovust, liiga täpsed pärsivad. Aga liiga segane ei tohiks ka olla. See tekitab lihtsalt ebakindlust.

Rääkisime taas avaldamise võimalustest. Kui uurime, siis tuleks oma uurimise tulemusi ka levitada, muidu on kasu ainult uurijal. Nii ei ole õiglane. Ülikooli täienduskoolituse veebilehele tekib pesa, kuhu paneme oma nn raportid. Ausalt öeldes tekitab see võimalus minus taas samasugust tunnet nagu grandiga alustades. Mida sinna kirjutada? Mida oma mitmetest huvitavatest avastustest kirjutada? Hakkasin seda blogi just seepärast kirjutama, et erinevaid avastusi ja tähelepanekuid ja kogemusi tekkis uurimise käigus. Aga nad on kõik erisuunalised. See, mida taotluses kirjutasin ja kõige teaduslikumalt uurida olen püüdnud, ei ole kindlasti kõige olulisem osa mu kahe aasta avastustest. See on vaid üks jupike.

Õnneks on sellel jupikesel selge väljund jaanuaris toimunud konverentsi kogumikus. See tuleb suvel valmis kirjutada ja värskelt pärast grandiakadeemiat olen küll ünksu täis ja tahan juba kirjutama hakata. Kolmas väljund on kellade ja vilede mõttes kõige väärtuslikum. See oleks EHA artikkel, mille me kavatseme kirjutada koos kahe kolleegiga. Hüppan grandiakadeemia dokumenteerimise mõttes nüüd ajas ette järgmisse päeva kui oligi aeg artiklite edasiarendamiseks ja aruteludeks. Kirjutame ennastjuhtiva õppija toetamisest tema arenemisel veelgi iseseisvamaks. Panime enda väljamõeldud sildi sellele teemale: suunatud valikuvabadus. Esialgu pole veel terminoloogias kindel. Konsulteerides spordipsühholoogiga selgus, et kui oled ise valinud mingi tegevuse, siis on motivatsioon kõrgem. Vat seda tahamegi õppetöös kavalamalt rakendada. Väidetavalt liiga suur valikuvabadus ei ole hea. Väidetavalt ei ole valimise protsess meeldiv. Siia ka pilt töö protsessist (kolm autorit murul kõhuli).


Aga siia veel pilte tunnistused kätte saanud teisest lennust, poole peal olevast kolmandast lennust ja uuest lennust. Ja lõpetuseks lihtsalt kena pilt jalutuskäigust. See on nii vahva kuidas need grandikogukonna kokkusaamised alati mingit liikumist sisaldavad. Taas oli ka hommikuvõimlemine kavas. Jah, lausa ametlikus koolituskavas.